​1. Kaizen (Pidev areng)

​Unustage kurnavad suurreformid. Kaizen õpetab, et tõeline ja püsiv muutus sünnib väikestest, järjepidevatest sammudest. Juhi jaoks tähendab see kultuuri loomist, kus väärtustatakse igapäevast tagasisidet ja protsesside peenhäälestamist. 1% parem tulemus iga päev on pikas perspektiivis võimsam kui üks suur, kuid poolik projekt.

​Mida kogenum on juht, seda suurem on oht kinni jääda oma eelarvamustesse. Shoshin kutsub meid üles säilitama “algaja meelt” – olema avatud, uudishimulik ja vaba eeldustest. Parimad juhid ei anna ainult käske, vaid küsivad õigeid küsimusi, jättes ruumi õppimiseks nii endale kui ka oma meeskonnale.

​Kui keraamiline nõu puruneb, parandatakse see Jaapanis tihti kulla või hõbedaga, muutes praod nähtavaks ja kauniks. Juhtimises tähendab Kintsugi, et läbikukkumised ja kriisid ei ole häbi märgid, vaid väärtuslikud õppetunnid. Vigadest rääkimine ausalt muudab organisatsiooni kultuuri vastupidavamaks ja usaldusväärsemaks.

​Edukas juhtimine ei ole ainult numbrite tagaajamine, vaid ühisosa leidmine nelja komponendi vahel:
​Mida me armastame teha?
​Milles me oleme head?
​Mida maailm meilt vajab?
​Mille eest ollakse valmis maksma?
Kui meeskond leiab oma Ikigai, muutub töö kohustusest missiooniks, pakkudes sügavamat rahuldust ja pikaajalist motivatsiooni.

​Wabi-Sabi tuletab meelde, et miski pole igavene, miski pole lõpetatud ja miski pole täiuslik. Juht, kes aktsepteerib ebatäiuslikkust, on autentsem ja ligipääsetavam. See ei tähenda kvaliteedis järeleandmisi, vaid mõistmist, et kohalolu, ausus ja stabiilsus on olulisemad kui lihvitud fassaad.
​Kokkuvõtteks: Juhtimine ei ole sihtkoht, kuhu jõuda, vaid pidev kohalolu ja kohanemine. Rakendades neid põhimõtteid, loome keskkonna, kus inimesed julgevad eksida, tahavad õppida ja leiavad oma tööl tähenduse.
​Milline neist viiest põhimõttest kõnetab sind kõige enam?

Read more at https://growcoaching.ee

Mis on harjumus ja mis on tema eesmärk? Cleari järgi on harjumus käitumine, mida on korratud küllalat palju, et see muutuks automaatseks ja mille lõppeesmärk on lahendada eluprobleemid nii vähese energiaga ja pingutusega kui võimalik. (Clear, 2019 lk 66) Selleks läbivad kõik harjumused 4 faasi:

1. Signaal – preemia märkamine nt telefon annab märku uue sõnumi saabumisest;
2. Iha – preemia soovimine, tahtmine teada mis on sõnumi sisu;
3. Vastus – preemia saamine, telefoni haaramine ja sõnumi lugemine;
4. Preemia – sulgeb tagasisideringi ja lõpetab harjumuse tsükli, te rahuldate iha lugeda sõnumit. Telefoni haaramine seostub sõnumimärguandega.

Teades kuidas need neli staadiumit mõjutavad meie käitumist on võimalik luua raamistik, millest lähtuvalt on võimalik oma harjumusi muuta ja omandada uusi. Vastavalt sellele võib rääkida harjumuste muutmise 4 seadusest:

1. seadus (signaal) tehke see harjumus nähtavaks
2. seadus (iha) tehke see harjumus ataratktiivseks
3. seadus (vastus) tehke see harjumus lihtsaks
4. seadus (preemia) tehke see rahuldust pakkuvaks

Iga seadus tähendab mingit käitumisviisi, mis aitab meil uut käitumist/harjumust paremini omandada või ka halvast loobuda. Clear võrdleb neid seadusi kangidega. Kui kangid on õiges positsioonis, on heade harjumuste loomine vaevatu. Kui need on aga vales positsioonis, siis on see peaaegu võimatu (Clear, 2019, lk 63). Vaatame neid seadusi lähemalt.

Alustada tuleks sellest, et saada oma harjumustest teadlikuks, selleks soovitab Clear kõik oma harjumused üles kirjutada ja juurde märkida, kas harjumus on hea, halb või neutraalne. Siinjuures märgib ta, et tegelikult on ekslik rääkida headest ja halbadest harjumustest, kuivõrd saame rääkida kas harjumus on tõhus või ebatõhus teatud probleemi lahendamisel. Küsimus on, kas kokkuvõttes saame teatud harjumusega positiivse või negatiivse tulemuse. Ta soovitab teadlikkuse tõstmiseks kasutada osutamise ja nimetamise tehnikat. See tähendab öelda kõva häälega, mida kavatsete teha ja mis on selle tulemus, nii tundub tagajärg realistlikumana. Nt kui tahad kaalus maha võtta kuid haarad järjekordse maiustuse järele, siis ütled kõva häälega: „Ma kavatsen selle šokolaadi ära süüa aga mul ei ole seda vaja. Söömine paneb mind kaalus juurde võtma.“

Aga liikudes harjumuste teadvustamise juurest esimese seaduse juurde, räägime signaalist. Signaale on erinevaid nt helin, lõhn, aeg ja koht. Need kaks viimast on kõige sagedasemad signaalid. Tihti inimesed tahavad oma harjumusi küll muuta, kuid puudu jääb selgusest mida ja millal teha. Teadusuuringud kinnitavad, et inimesed, kes kasutavad plaani selle kohta mida ja kus nad teha kavatsevad ka suurema tõenäosusega seda ka teevad ja jäävad oma eesmärgile kindlaks. Selleks strateegiaks on lihtsalt vaja lõpetada lause: „Ma teen (mida, millal, kus).“ Teadlaste kõnepruugis nimetatakse seda täideviimiskavatsuseks. Andes oma tegevusele aja ja koha, lükkame tagasi neid asju, mis tähelepanu kõrvale kallutaksid. Inimene järgib oma käitumises tihti tsüklit, kus järgmine tegevus otsustatakse selle põhjal, mida äsja tehti. Nt vannituppa minemine lõppeb käte pesemie ja kuivatamisega, mis tuletab meelde, et vaja on mustad käterätikud pesumasinasse panna jne (Clear, lk 84) Seda seost saab uue harjumuse tekitamiseks ära kasutada ja kasutada nö harjumuste haakimist.  Lühidalt tähendab see reegel, et seod oma uue harjumuse varasema harjumusega, millest saab signaal uuele harjumusele: „Pärast (praegust harjumust) teen ma (uut harjumust).“ Nt treenimine. Pärast seda, kui ma võtan töökingad jalast, panen kohe trenniriided selga.“ Haakida võib niiviisi terve hulga harjumusi ja oma uue harjumuse võib lisada ka praeguste harjumuste keskele. Nt ärkan üles – teen voodi ära – käin dušši all. Oluline, et signaal oleks piisavalt selge ja täpne ja see peaks ilmnema sama sagedusega kui soovitud harjumus. Uue harjumuse kujundamisele saame ka kaasa aidata sellega, kui teeme heade harjumuste signaalid oma keskkonnas silmapaistvaks just nagu esimene seadus meile ka ütleb. Keskkond ja kontekst võivad oluliselt kaasa aidata harjumuse avaldumisele. Nt on keskendumine lihtsam, kui istud töölaua taha, lõõgastuda on lihtsam, kui oled ruumis, mis on selleks loodud, uinud kiiremini, kui see on ainus tegevus, mis magamistoas toimub. Uues keskkonnas kujunevad uued harjumused kergemini. Oluline on, et keskkonnas oleks kõigel koht ja eesmärk, sest just see aitab kaasa harjumuse kujundamisele. Sarnane on olukord ka halva harjumuse kõrvaldamisega. Tuleb optimeerida keskkonda ja vähendada signaale, mis seda esile kutsuvad.

2. Muuda harjumus vastupandamatuks. Kuidas seda teha? Siinkohal räägime dopamiini tähtsusest, meie iha tekkimise protsessis. Dopamiin on üks kemikaalidest, mis meie harjumusi mõjutab ja mis vabaneb meie ajus siis, kui me esimest korda preemiat kogeme. Järgmine kord suureneb dopamiini hulk enne tegutsema asumist, vahetult pärast seda kui siganali ära tunneme. Seega motiveerib meid käituma preemia ootamine. Mida suurem on lootus, seda kõrgem on dopamiinipiik. Kui aga näete signaali ja ootate preemiat, kuid ei saa seda, siis pettudes dopamiini hulk väheneb. Viimaks, kui preemia loodetust veidi hiljem saabub, suureneb dopamiini hulk jälle. (Clear, lk 117). Kuna iha meie käitumist nii palju motiveerib ja nii tähtsat rolli mängib, siis siit ka teise seaduse sisu – muuta harjumus atraktiivseks. Seda saab teha sidudes soovitav tegevus vajaliku tegevusega ehk teisisõnu on tegu ahvatluste kokkuköitmise strateegiga. Nii muutis näiteks üks andekas üliõpilane oma velotrenaźööri, et ta sai vaadata Netflixi (mida ta väga armastas), siis kui ta kindlal kiirusel sõitis. Kui sõitis aeglasemalt katkes programm, mis tal Netflixi vaadata lasi. Ta ühendas soovitava tegevuse vajaliku tegevusega ja seda ahvatluste kokkuköitmine sisuliselt tähendabki. Kokkuvõttes väljendub see valem järgnevalt: 1) pärast (praegust harjumust) teen ma (vajalikku harjumust); 2) pärast (vajalikku harjumust) teen ma (meeldivat harjumust). Selle seaduse juurde kuuluvad veel kultuur ja inimesed, kes meid mõjutavad. Sest just kultuur määrab selle, millised käitumisviisid on meile atraktiivsed. Kõige enam kaldume jäljendama oma lähedasi (sugulased, sõbrad), enamikku (kogukond) ja võimukaid (staatuse ja preźtiisiga inimesed). Seepärast on oluline tähele panna kellega suhtleme ja keda me jäljendame. Clear soovitab paremate harjumuste kujundamiseks  liituda kultuuriga, milles 1) soovitud käitumine on normaalne ja 2) on rühmaga juba midagi ühist. Kogukonna mõju võib olla nii tugev, et enamasti ollakse koos rühmaga eksiteel kui üksinda õigel rajal ütleb Clear. Harjumused on atraktiivsed, kui seostame neid positiivsete tunnetega. See teadmine tuleb kasuks, et muuta vaevarikkad harjumused atraktiivsemaks. Näiteks selle asemel, et mõelda, et ma pean vara ärkama muudame sõna pean sõnaks saan. Ma saan hommikul vara ärgata. Nii muudame oma vaatenurka koormast võimaluseks. Halva harjumuse puhul on soovitus tuua esile selle vältimise head küljed, et muuta see mitteatraktiivseks.

Kolmas seadus. Muuda harjumus lihtsaks. Harjumuse kujundamise puhul on võtmesõnaks kordamine.  See on isegi nii oluline, et kordamise tulemusena muutub ka ajustruktuur. Teadlased on leidnud, et Londoni taksojuhtidel on teiste inimestega võrreldes suurem hipokampus, mis on aju ruumilise mäluga seotud ala. Piisava kordamise tulemusena muutub käitumine automaatseks, mis tähendab võimet sooritada käitumist ilma iga sammu peale mõtlemata. Seepärast ei olegi õige küsida, kui kaua aega kulub uue harjumuse loomiseks? Sest kõik oleneb sellest, kui sageli tegevust korratakse. Me soovime teha tegevusi, mis võtavad meilt vähe energiat ja paljud meie harjumused peegeldavad seda nagu nt telefoni lappamine, teleka vaatamine. Vaevarikaste harjumuste loomisel tuleb need teha nii lihtsaks kui võimalik. Vähendades takistusi keskkonnas saame aidata teha tegevused lihtsamaks. Üheks võimaluseks on siduda harjumusi oma elurütmiga. Näiteks minnes spordisaali, mis jääb tööteele, sest peatumine ei häiri senist elurütmi. Peamine seisneb takistuste eemaldamisel heade harjumuste puhul ja suurendada takistusi halbade harjumuste puhul. Näiteks valmistamaks tervislikku hommikusööki, võib juba eelmisel õhtul panna söögiriistad kööki valmis. Kui teil on harjumuseks liiga palju telekat vaadata, võite iga kord kui telekavaatamise lõpetate elektrijuhtme seinast välja tõmmata ja puldist patareid välja võtta, nii on loodud takistused üleliigse teleka vaatamise tõkestamiseks. Oluline on harjumuse kujundamisel teha esimene samm lihtsaks, see on nö otsustav hetk, mis avaldab järgmisele osale päevast mõju. See võib olla hetk, kui tõmbate selga trenniriided, või istute diivanile telekat vaatama. Harjumuslik valik on just see, mis määrab teekonna. Harjumuse muutmisel lihtsaks tasub alustada kahe minuti reeglist, see tähendab, et alustades peaks harjumus võtma aega vähem kui kaks minutit. Näiteks harjumus lugeda igal õhtul võib esialgu tähendada , et loete õhtuti ühe lehekülje, lähete jooksma kolme kilomeetrit, panete selga jooksutossud. Need kaks esimest minutit peavad olema lihtsad. Harjumus tuleb kõige pealt sisse seada ja siis saab seda hakata parandama. Mõte on alla jääda sellest punktist, kus harjumus tundub raske tööna. Kui harjumus on sisse seatud võib võtta järgmise sammu ja liigutada oma harjumust lähemale lõppeesmärgile. Samuti on võimalik teha ühekordseid tegevusi, mis toovad kaasa paremad pikaajalised harjumused. Näiteks väiksemate taldrikute kasutusele võtmine, et vähendada söödavate kalorite hulka, pimendavate kardinate kasutusele võtmine, et oleks paremini välja puhanud jne. Tasub mõelda, mis on need ühekordsed tegevused, mis teie tulevikukäitumist paremaks muudavad. On mitmeid võimalusi, kuidas tehnoloogia abil häid harjumusi automatiseerida ja halbu kõrvaldada. Mõte on selles, et tehnoloogia muudab varem rasked tundunud tegevused lihtsaks ja valutuks. Nt meeldetuletus teha trenni, tervisliku toitumise puhul retseptide automaatne uuendamine. Veebilehtede blokeerija kasutamine, et vähendada sotsiaalmeedia kasutamist. Tehnoloogia kasutamine vabastab meile aega ja energiat, mida saab panustada mujale. Samuti on võimalik kasutada nö pühendmisvahendeid ehk valikuid, mis kindlustavad parema käitumise tulevikus. Näiteks, et toituda tervislikult vähendada kalorikoguseid kasutada väiksemaid taldrikuid ja tellides paluda pool toidust kohe kaasa pakkida. Või taimer, mis õhtul voolu ruuterist välja lülitab, et toetada õigel ajal magama minemist.

Neljas seadus – tehke see rahuldust pakkuvaks

Me kordame käitumist suurema tõenäosusega , siis kui kogemus pakub rahuldust. Näiteks Karachi linn Pakistanis, kus elab üle miljoni inimesi, elas 60% väga ebasanitaarsetes tingimustes slummides ja ebaseaduslikes asumites. See tõi kaasa haiguspuhanguid ja epideemiaid. See kriis tõi Stephen Luby Pakistani, kes võtsid oma töö partneriks firma Procter&Gamble, et varustada see piirkond Safeguardi seebiga, mida peeti Pakistanis luksusseebiks. Mõte oli kujundada inimestes uus harjumus käsi pesta ja see kandis vilja. Teadlased täheldasid, et piirkonna laste tervis paranes juba mõne kuuga, kõhulahtisus vähenes 52%, kopsupõletiku juhud 48% ja bakteriaalne nahahaigus imetiigo 35%. Ka kuue aastapärast jätkas 95% majapidamistest käte pesemist ja neil oli majapidamises olemas seebi ja veega kätepesukoht. Mõnutunne, mis tuli lõhnavast ja vahutavast seebist ütles ajule: „See on mõnus. Tee seda järgmine kord veel“. Siit tuleneb ka käitumise muutmise kuldreegel: mis saab tasutud, seda korratakse, mis saab karistatud, seda välditakse. See on ainus seadus neljast, mis kasvatab tõenäosust, et tegevust korratakse ka järgmisel korral. Oluline, et rahuldus oleks kohene.

Harjumused toovad kaasa tagajärgi. Kahjuks on tihti nii, et halbade harjumuste kohesed tagajärjed tekitavad hea tunde, aga lõplikud tagajärjed on halvad. Heade harjumuste puhul seevastu, ei ole kohesed tagajärjed nauditavad aga lõplikud tagajärjed tekitavad hea tunde. Heade harjumuste hinda tuleb maksta kohe, halbade harjumuste hinda hiljem. (lk 201) Ka teadustulemused kinnitavad seda, et need kes suudavad paremini rahuldust edasi lükata, saavutavad koolis paremaid tulemusi, neil on vähem probleeme ainete  kuritarvitamisega, parem stressivastus ja sotsiaalsed oskused.  Kohese tasu puhul on oluline meeles pidada, et  kogemuse lõpp jääb meile enam meelde, kui muud faasid, seepärast tahame, et harjumuse lõpp meile rahuldust pakuks. Näiteks loobumaks emotsiooniostudest, tehke endale sihipärane kogumiskonto, kuhu iga kord, kui ostust loobute raha kannate. Oluline on, et kohene tasu kinnistaks teie identiteeti, mitte ei oleks sellega vastuolus. Kokkuvõttes on muutmine lihtsam kui see on nauditav. Pisikesed kinnistajad võivad pakkuda kohest rahulust, mida on vaja harjumuse nautimiseks.

Harjumuse edenemisele ja käitumise kinnistamisele lisab kohest rahuldust ka visuaalne mõõdik nt tõsta paberiribasid ühest purgist teise, või hoopis harjumuste jälgimine kalendris, kuhu teed ristikesi. See on võimas tehnika kuna teeb käitumise nähtavaks, atraktiivseks kui ka rahuldust pakkuvaks. See aitab keskenduda protsessile, mitte tulemusele. Väga aitab see, kui harjumuste jälgimine toimub automaatselt nagu sammulugeja. Soovitus on näitaja kirja panna kohe pärast tegevuse sooritamist, see aitab kombineerida varem kirjeldatud harjumuste hakkimise tehnikat harjumuste jälgmisega. Kui harjumus katkeb on oluline alustada võimalikult kiiresti uuesti, et vältida allakäigu spiraali langemast. „ühekordne vahelejätmine on äpardus, aga kaks korda paneb aluse uuele harjumusele.“ (lk 213) Oluline on mitte oma jada tühistada, teha kasvõi vähem on parem kui jätta üldse trenn tegemata. Mõõtmise juures tuleb silmas pidada, et mõõdikust endast ei saa eraldiseisvat eesmärki.

Halva harjumuse ära hoidmisel kasutage aga neljanda seaduse ümberpööratud varianti – tehke see kohe mitte rahuldust pakkuvaks. Kui teod kutsuvad esile kohese tagajärje, hakkab ka käitumine muutuma. Näiteks kliendid maksavad arved õigeaegselt, sest muidu kohaldatakse viivist. Et ära hoida halbu harjumusi või ebaterveid käitumisi eemaldada, siis kohese hinna rakendamine aitab sellele suurepäraselt kaasa.

Seadused ja määrused on üks näide, kuidas muuta meie käitumist ja harjumusi sotsiaalse lepingu abil. Samamoodi võib sõlmida ise harjumuste lepingu ja panna end vastutama. See on kirjalik või suuline kokkulepe, kus kinnitate, et peate mingist harjumusest kinni, ja määrate karistuse, mis järgneb kui lepingu vastu eksite. Oluline on leida ka lepingupartnerid, kes koos teiega lepingule alla kirjutaks. Harjumuste leping on üks viis, kuidas teha halvad harjumused rahuldust mitte pakkuvaks. Me kordame halba harjumust vähem tõenäoliselt, kui see on valulik või rahuldust mitte pakkuv. Vastutav partner võib teha tegematajätmise kalliks, sest me hoolime sellest, mida teised meist arvavad. Samuti võib teadmine, et keegi meid jälgib, olla võimas motiveerija.

Kasutatud kirjandus:

James Clear „Aatomharjumused, 2019, AS Äripäev

Read more at https://growcoaching.ee

Sõna „identiteet“ tuleb ladinakeelsest sõnast essenitas, mis tähendab olemust, ja sõnast identidem, mis tähendab kordumist. Identiteet on seega sõna-sõnalt väljendatuna meie korduv olemus (Clear, 2019). Olla milleski väga osav tähendab selle tuhandeid kordi läbitegemist. Erinevatel andmetel läheb meisterlikkuse taseme saavutamiseks vaja vähemalt 10 000 korda harjutamist. Harjumused on need, mille kaudu oma identiteeti kehastame. Kui teeme iga päev voodi ära, kehastame me korraliku inimese identiteeti. Siinkohal tahangi natuke peatuda harjumuste ja identiteedi teemal, mida on väga hästi lahti arutanud mees nimega James Clear oma raamatus „Aatomharjumused“. Lisan ka mõned mõtted Jaan Aru raamatust „Ajust ja arust“.

Kõik me oleme kuulnud, et muuta oma harjumusi on raske. Harjumused on miski, mille peale me ei mõtle ja mida teeme automaatselt. Meie aju on nii üles ehitatud, et kui mõne probleemiga kokku puutume, hakkab aju seda protsessi automatiseerima. Aju on täis teadvusevälisel tööl põhinevaid automaatseid käitumisviise. Teine osa meie ajust on teadlik mõtlemine, mida juhib aju osa nimega  prefrontaalne korteks (Aru, 2017).  Meie teadlik mõistus suudab korraga pöörata tähelepanu ainult ühele probleemile, seepärast näeb aju kogu aeg vaeva, et hoida teadlik tähelepanu kõige tähtsamal ülesandel. Midagi teadlikult paar korda teistmoodi teha ei ole raske, aga kujundada sellest harjumus on hoopis teine tase. Kuid kui me kujundame uue harjumuse,  väheneb meie kognitiivne koormus ja vabaneb vaimne võimekus järgmiste ülesannetega tegelemiseks . Seepärast, uusi harjumusi luues loome endale ka vabadust. Üks põhjus, miks harjumus püsima ei jää on see, et me keskendume kõige välisemale muutusele. Näiteks soovime saavutada ideaalkaalu, aga ühel hetkel kui see on saavutatud langeme tagasi vanade harjumuste küüsi ja kaal hakkab uuesti tõusma.

James Clear jagab käitumise muutmise kolmeks tasandiks. Tulemused on muutumiste tasandi kõige pinnapealsem tasand.  See tasand puudutab väljundi muutmist: kaalus alla võtmist, raamatu avaldamist, võistluse võitmist. Enamik seatud eesmärke on seotud selle tasandiga (tulemuste tasandiga). Teiseks tasandiks on protsessi muutmise tasand, kus püüame muuta sisse seatud harjumusi ja süsteeme: nt uue treeningrutiini sisseseadmine. Kolmandaks tasandiks on kõige sügavam tasand ehk identiteedi muutmise tasand. See puudutab meie tõekspidamisi, maailmavaadet, minapilti ja hinnanguid. Kõigi kolme tasandi puhul pole küsimus selles, kas õigem on muuta tulemust,  protsessivõi identiteeti.. Kõikidel tasanditel tehtavad muudatused on meile kasuks.

Küsimus on: „Kes ma olen kui mul on see või too harjumus?“ Näiteks võib üks inimene, kes suitsetab, vastata kui talle sigaretti pakutakse: „Ei, aitäh. Ma püüan maja jätta“, samas kui teine inimene vastab „Ei, aitäh, ma ei ole suitsetaja.“  On selge, et teise inimese vastus peegeldab identiteedi muutumist. Niisiis selle asemel, et mõelda tulemusele, mida soovime uue harjumusega saavutada, võiksime endalt hoopis küsida, kes me  olla soovime? Selliselt kujundame harjumusi, mis saavad päris meie osaks, mis kinnitavad meie uskumusi iseenda kohta. Käitumine, mis on meie minapildiga kooskõlas, jääb palju tõenäolisemalt püsima. Sellisel juhul, näiteks, on eesmärk mitte raamat läbi lugeda, vaid saada lugejaks, eesmärk on mitte maraton läbi joosta , vaid saada jooksjaks, jne. Identiteet tekib harjumuste kaudu. Kõige käepärasem viis muuta seda, kes ma olen, on muuta seda, mida teen. Täielik kooskõla identiteedi ja käitumise vahel tähendab, et inimene käitub ootuspäraselt oma identiteediga. Seepärast on oluline, mida me enda kohta ütleme ja arvame. Võib juhtuda, et meie uskumus endast pärsib muutumisvõimet. Nt olles omaks võtnud arvamuse, et ma ei suuda üldse orienteeruda või mina ei ole hommikuinimene.

Me usume oma identiteeti sellepärast, et meil on selle kohta tõendeid. Mida enam on meil tõendeid, seda tugevam on usk. Selliselt on võimalus valida, kes ma olla soovin ja seda endale tõendada just sobiva käitumise kaudu. Andke oma hääl harjumustele, mis teevad teid selliseks inimeseks, kes te olla soovite! Uusi harjumusi igapäevaselt tehes kasvab eneseusk, et suudate tõesti saavutada oma eesmärke. Otsusta olla hea inimene ja tee asju, mida hea inimene teha võiks. Kui sa tead mis tulemust ootad, siis küsi endalt: „Missugune on see inimene , kes võiks saavutada minu soovitud tulemuse?“ Harjumuse kujundamine on see jõud, mis aitab sul saada selleks inimeseks, kes sa olla soovid.

Oma järgmistes postitustes toon teieni harjumuste muutmise 4 strateegiat.

Kasutatud kirjandus:

Jaan Aru, „Ajust ja Arust“, 2017,  kirjastus Argo James Clear „Aatomharjumused, 2019, AS Äripäev

Read more at https://growcoaching.ee

Read more at https://growcoaching.ee